millised on ZGC kasutamise tagajärjed mitme terabaidise hunnikutega

1. Madal latentsusaeg: ZGC on loodud pausiaegade minimeerimiseks, tagades, et rakendus jääb reageerima ka suurte kuhjade korral. See saavutab selle, teostades enamiku prügikoristustöödest rakendusega samaaegselt, mille tulemuseks on pausiajad alla 10 ms[3][4].

2. Kõrge läbilaskevõime: ZGC on loodud pakkuma suurt läbilaskevõimet, minimeerides prügikoristusele kuluvat aega. See tagab, et rakendus jätkab tõhusat töötamist ka suure mälukasutuse korral[2][4].

3. Multi-mapping: ZGC kasutab virtuaalse mälu erinevate vahemike kaardistamiseks samasse füüsilist mällu. See võib kaasa tuua suurenenud mälukasutuse, kuna operatsioonisüsteem võib täiendavate vastenduste tõttu teatada kolm korda suuremast mälukasutusest[1].

4. Värvilised osutid: ZGC kasutab metaandmete salvestamiseks 64-bitistesse osutitesse värvilisi viiteid. See võib osutite viitamise tühistamisel lisatööd tekitada, kuid mitme kaardistamise tehnika aitab seda üldkulusid leevendada[2].

5. NUMA-Aware: ZGC on loodud olema NUMA-teadlik, mis tähendab, et see saab tõhusalt hakkama suurte hunnikute ja mitme protsessori tuumaga. See tagab, et prügikorjaja saab olemasolevaid riistvararessursse ära kasutada[2][4].

6. Häälestusvalikud: ZGC-l on mitu häälestusvalikut, näiteks kuhja maksimaalse suuruse ja samaaegsete GC lõimede arvu määramine. Need valikud aitavad tasakaalustada mälukasutust ja prügi kogumise jõudlust[3][4].

7. Katsefunktsioon: ZGC on eksperimentaalne funktsioon ja selle lubamiseks on vaja konkreetseid käsurea valikuid. See sobib rakendustele, mis nõuavad väga lühikest pausi ja saavad hakkama suurte mälueraldistega[1][3].

Kokkuvõtteks võib öelda, et ZGC kasutamine koos mitme terabaidise hunnikutega võib pakkuda madalat latentsust, suurt läbilaskevõimet ja tõhusat mäluhaldust. See nõuab aga hoolikat häälestamist ja võib mitme kaardistamise tõttu suurendada mälukasutust.