Kastihingamise harjutamine võib pakkuda vaimsele heaolule palju kasu, kuid sellega kaasnevad ka potentsiaalsed riskid ja kõrvalmõjud, eriti kui seda ei tehta õigesti. Siin on peamised kaalutlused.
Võimalikud riskid ja kõrvalmõjud
1. Peapööritus ja peapööritus: kastihingamise üks levinumaid kõrvalnähte on pearinglus, mis võib tekkida, kui tehnika põhjustab hüperventilatsiooni või ebaõigeid hingamismustreid. See juhtub siis, kui süsihappegaasi tase veres on tasakaalust väljas kiire või sügava hingamise tõttu[1][2].
2. Surinad: mõned inimesed võivad harjutamise ajal või pärast seda kogeda kipitustunnet jäsemetes või näol, mis võib olla tingitud vere hapnikutaseme muutustest[1][2].
3. Hingamispuudus: kuigi kastihingamine on mõeldud lõõgastumiseks, võib ebaõige sooritamine põhjustada õhupuuduse tunde, eriti kui inimene hoiab hinge kinni liiga kaua või hingab liiga jõuliselt[1][2].
4. Iiveldus ja allergiad: mõnel juhul on arstid teatanud iiveldusest või allergilistest reaktsioonidest, eriti kui neil on juba olemasolev haigusseisund, mis mõjutab nende hingamisfunktsiooni[4].
5. Suurenenud ärevus: mõnedel inimestel, eriti ärevushäiretega inimestel, võib hingamiskontrollile keskendumine tahtmatult ärevustunnet pigem suurendada kui leevendada. Seda on oluline arvestada neile, kes võivad olla tundlikud hingamistehnikate suhtes[3][6].
Kes peaks olema ettevaatlik
Teatud rühmad peaksid kastihingamise harjutamisel olema eriti ettevaatlikud:
- Hingamisteede probleemidega isikud: astma või kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega (KOK) põdevatel inimestel võib olla vaja seda tehnikat ilma meditsiinilise juhendamiseta vältida.
- Rasedad naised: rasedad peaksid enne kastihingamise alustamist konsulteerima tervishoiuteenuse osutajaga hingamise kinnipidamisega seotud võimalike riskide tõttu[3].
- Südamehaigustega inimesed: raskete südameprobleemidega inimesed peaksid enne mis tahes hingamisharjutuste alustamist pöörduma arsti poole, kuna need võivad mõjutada südame löögisagedust ja vererõhku[2].
- Need, kellel on anamneesis krambid: teatud hingamistehnikad võivad hapnikutaseme kõikumise tõttu tundlikel inimestel krampe esile kutsuda[2].
Ohutute tavade soovitused
Kastihingamise harjutamise riskide minimeerimiseks tehke järgmist.
- Alusta aeglaselt: alustage hingamistsükli iga faasi lühema kestusega ja suurendage järk-järgult mugavuse paranedes.
- Kuulake oma keha: pöörake tähelepanu oma enesetundele praktika ajal; kui teil tekib ebamugavustunne, lõpetage kohe ja naaske normaalsele hingamisele.
- Harjutage mugavas asendis: veenduge, et istuksite või lamaksite mugavalt, et harjutuse ajal oma keha toetada[1][3].
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kastihingamine võib olla paljude jaoks kasulik praktika, on oluline läheneda sellele tähelepanelikult ja olla teadlik ebaõige tehnikaga seotud võimalikest kõrvalmõjudest ja riskidest.
Tsitaadid:[1] https://arctic-warriors.com/blogs/news/box-breathing-techniques-benefits-for-mental-well-being
[2] https://www.othership.us/resources/breathwork-side-effects
[3] https://www.medicalnewstoday.com/articles/321805
[4] https://medic.upm.edu.my/upload/dokumen/2023100415480929_2023-0094.pdf
[5] https://www.healthline.com/health/holding-your-breath
[6] https://www.verywellhealth.com/box-breathing-8423967